Võistlema minnes peab eesmärk olema ning vaatasin eelmise aasta tulemusi ning selle põhjal püüdsin väikese sihi siiski seada. Arvestuslikult pakkusin, et "cut" tuleb suurusjärgus 194-195 löögi peal, mis tähendas minu jaoks kaks korda puhvrisse mängimist ja oli selline realistlik siht esimeseks korraks. Cut tuli 196 löögi peal ja see oli ka minu kahe päeva tulemus. Seega miinimum eesmärk sai täidetud. Viimaseks päevaks jäi eesmärk seadmata ja lihtsalt rajale mindud. See oli arvatavasti ka viga, sest tulemus tuli häbiväärne - 114 lööki ja viimane koht (kui välja arvata Marko Palm, kes diskvalifitseeriti).
Mängust enesest.
Esimese päeva eel oli isegi veidi liblikaid kõhus, kuid see kadus kohe esimese raja lõpuks, kui pall oli mängus ning par tehtud. Samas kõige kindlamalt ma ennast ei tundnud, sest pikad rauad "ei töötanud" ja päästetöö käis aktiivselt ümber griini. Chip ja put oli talutav ja seetõttu õnnestus neli-viis rada päästa. Esimesed 9 rada läksid enam-vähem minu tasemele vastavalt kuni 8. rajani, kus olin teise löögiga griini ees liivapunkris ja valmis palli lipu kõrvale tõstma, kuid lahkusin griinilt quattroga... Niitvälja liiv oli Jõelähtme omast pehmem ning võttis löögi kinni ja seda ma ei olnud arvestanud. Seega, kui üks +4 rada välja arvata, oli mäng rahuldav. Putte oli 15, ja 3 fairway tabamist. Päeva lõpp oli aga halb - 13.-st rajast alates läks mäng rabedaks, tegin palju vigu ja ei suutnud avalööki fairwayle saada. Kokku 102 lööki (sh 33 putti) ja napilt joone all.
Teise päeva alguses püüdsin keskenduda, sest kolmekohaline number esimesest päevast ei rõõmustanud. Samas ei olnud mul ka head ettekujutust sellest, kuidas rauad paremini tööle saada ning mis põhjustas avalöökide ebatäpsuse. Kindluse mõttes jätsin draiveri autosse. Esimesel päeval kasutasin seda, kuid teises pooles oli temast pigem kahju kui kasu. Seega vana hea puu-3 kätte ja rajale. Mäng laabus ja kui 4. raja 9 lööki (+4; metsa läinud avalöögi sain alles kolmanda chipiga välja + ainuke kolmeputigriin) kõrvale jätta, oli kõik väga hea. Tulemuseks 44 lööki (sh 14 putti) ja 5 pari. Teine pool viskas ka ühe quattro - 12. rajal pudrutasin metsas ja ümber griini. Õnneks läks lõpp paremini, sest "tuli meelde" et rohkem on vaja õlad tööle panna. Viimasel neljal rajal oli tänu sellele taas kõik normis - 4st rajast kolmel oli pall fairwayl ja griinil ka kõik normis. 15. rajal õnnestus isegi 175 meetri pealt vastutuulega pall kenasti saaregriinile kukutada ja see innustas. Teine pool oli küll 50 lööki, kuid taas 14 putti. Kokku 94 lööki ning siis sain praadida kuni hilisõhtuni, mil viimased tulemused sisse kanti ja selgusid kolmandale võistluspäevale pääsejad. Enne viimaseid lõpetajaid oli seis veel nutune - olin napilt joone all, kuid päeva lõpuks siiski jäin sisse.
Kolmas päev algas taas vara, kuid vaatamata venitustele ja soojendustele ei tundnud ma end range'il üldse kindlalt - pallile ei saanud pihta ja tõusev tuul segas keskendumist. Ja siis algas neli tundi kannatusi... Kuni 9. rajani oleks ehk isegi apsud üle elanud, kuigi selleks hetkeks oli juba kogunenud 3 "vett" ja mitte ühtegi 1-puti griini. 9. raja võtsin sarnaselt eelmistele ette väga konservatiivse plaaniga - avalöök rauaga esimese vee ette, sealt edasi puu-5 ja siis juba vastavalt tulemusele. Sel korral siis puu-5 otsustas palli lennutada teise vee poole üle rough'i. Kuna ei olnud kindel, kas pall läks vette (just sel ajal ei olnud lisasilmi fore-caddie näol ka kohal, mis on äärmiselt kahetsusväärne, sest tänu sellele olin teiste mängijatega ebavõrdses seisus...), siis läks käiku varupall, mis loomulikult lendas kõrval olevatesse põõsastesse ja sealt õnnestus see välja saada alles teise löögiga ning seejärel see ikkagi teise veetakistusse saata. 10. löök lõpuks griinile ja nagu sellest veel vähe oleks olnud, siis ka kolm putti otsa. Üle pika aja kahekohaline arv lööke rajalt ja 56 lööki poolelt, mis ei ole meistrivõistlustevääriline tulemus. Teise poole algus oli löökide poolest veel talutav, kuid tunnetust polnud ning mänguisu pidi ka tahtejõuga välja pressima. Siis oli kohalik "Amen corner", ehk raskeimad rajad: 14-16, mis andsid tulemuseks kokku +15 (sh 5 "vett"). Kokku 114 lööki (sh 36 putti).
Kokkuvõttes oli hea kogemus, kuid õnnetuseks juhtus vorm olema halb. Viimasel päeval võis rolli mängida ka väsimus, sest und jäi väheseks ning kogu hooaja jooksul polnud nii vara rajale kordagi läinud. Tuleb suvel kindasti rohkem sporti teha, mis hoiaks keha toonuses ja paha ei teeks ka massaaž teise päeva lõpus. See suvi on möödunud vaid golfi mängides ning jõudu see ei anna. Kuna kolme päeva järjest pole sel aastal ka mänginud, siis hindasin vist oma jõuvarud üle. Paar päeva on vaja nüüd puhata ning siis peab uuesti proovima. Kui lood endiselt kehvad, siis tuleb sammud seada pro juurde ning lasta oma swing (kui seda nii saab veel nimetada) üle vaadata.
Meistriks tuli meeste arvestuses Mark Suursalu kolme päeva koondtulemusega -2 (74; 70; 70). Miinusmärgiga meistrivõistluste tulemust vist Eestis varem pole olnud (viimased kaks aastat on meistriks tuldud +15 ringis tulemusega). Loodetavasti nii aga hakkab olema.
Järgmise aasta eesmärk on 270 lööki, kui golfiks aega jääb.
