Kui järjekindlust ning aega jagub, siis kirja lähevad kõik mängitud ringid koos statistikaga, harjutused, loetud golfiraamatud ja vaadatud õppevideod ning kõik muu, mis golfiga seotud on. Samuti lähevad kirja võistluste tulemused ja muudatused varustuses.
Huvitav oleks olnud kõike jälgida golfiga alustamise esimesest aastast, kuid veel pole hilja mälu ja netis leiduva info järgi taastada kahe viimase (esimese) golfiaasta sündmused.
Miks golf?
Hea vahelduseks midagi värskes õhus teha ning sobib hästi squashihooajaga, mis kestab peamiselt sel ajal, kui Eesti golfiväljakud kinni on. Rääkides squashist, siis tundub, et neil kahel alal on üsna palju ühiseid jooni (lisaks sellele, et peab väikesele pallile pihta saama) ning ühe harjutamine aitab kaasa ka teise ala puhul - olgu selleks siis koordinatsiooni paranemine või mängu vaimne pool.
Vähetähtis polnud ka soov aega veeta sõpradega, kes juba aastaid varem golfiga tegelema hakkasid ning golf on hea põhjus kokku saada...
Kolmandaks ütles sisetunne, et see ala mulle meeldima hakkab ning hästi sobib. Teades, milline ajaröövel golf on, siis lükkasin üsna kaua edasi sammu green-cardi kursustele.
Green-cardi kursused
Näpu andsin saatanale 2006. aasta suve lõpus, kui Otepää Golfiklubis Valdek Apivala juhendamisel green-cardi kursused läbisin. Varem olin vaid mõned korrad palli löönud, seega algas sisuliselt kõik nullist. Kaks palavat päeva Otepää kuplite vahel, esimesed lendu tõusnud pallid ja üks kepilaba, mis varre küljest murdus, vesivillid kätel, kuid rõõmus naeratus näol.
Kursustelt jäi tegelikult külge golfipisik, sest kahe päevaga saadud info oli peas segamini. Mänguoskust kursus ei andnud, küll aga tekkis soov ja tahtmine juurde õppida, harjutada, aru saada detailidest. Samas ei saa ju öelda, et ma seal midagi ei õppinud, kuid paljud asjad (eriti löögitehnika) olid 2007. aasta kevadeks, mil alles mängima hakkasin, juba ununenud ning katse-eksitus-meetodil hakkasin palle TGK range'il lendu saatma.
Esimene aasta
Esimese score-cardi täitsin EGCC Stone Course'il 2007. a märtsi lõpus - 64 lööki (sh ka esimene par) nädal hiljem 59 lööki. Esimesed täisringid mängisin 2007. aasta alguses TGKs, kus ka klubi liikmeks astusin ja juunis liikmekaardile HCP 54 kritseldati. Õnneks see number kaua ei püsinud ning juuni lõpuks sai sinna kirja 36,6. Septembriks oli murtud 30 piir ning hooaeg lõppes HCP-ga 27,6.
Kokku mängisin ligikaudu 50 ringi, sh ka mõned võistlused.
Harjutamine ja õppimine piirdus enamjaolt internetist leitud nõuannete põhjal range'il ja harjutusväljakul. Kahel-kolmel korral sai võetud tunde ka Enrico Villo käest, kuid põhiliselt käis ikkagi isetegevus ja kindlasti ka valede liigutuste jms sisseharjutamine. Reketiala harrastajana oli ühest küljest eeliseks see, et silm ja käed tegid normaalset koostööd, st palli tabamisega polnud muret. Teisest küljest oli sellel ka halb külg - kuna squashipalli peab lööma kiiresti ja alati pole aega õlgasid korralikult backswingil taha keerata, siis ka golfipalli löömiseks kasutasin (ja kasutan vist ka praegu) palju ainult käsi.
Mängimist alustasin kingituseks saadud Dunlopi algajate golfisetiga, millega mängin tänaseni (paar keppi olen välja vahetanud või juurde ostnud). Golfikoti sisu on kirjas teises postituses.
Eredamad mälestused on kindlasti esimene birdie esimesel mail Niitvälja 18. rajal (samal ringil sai tehtud veel ka kolm pari) ja neljas koht Estonian Air Open võistlusel (kahjuks enam ei mäleta, kas see oli ka esimene võistlus üldse).
Ära said proovitud Niitvälja, EGCC mõlemad väljakud ning Otepää ja ka Valgeranna väljakud.
Arvestust ei pidanud selle kohta, kui kulukaks see harrastus mulle läks. Kui ajakulu ja väljakule sõitmise kulu mitte arvestada, siis suuri kulutusi esimesel hooajal ei olnud - sadakond (kasutatud) palli, kaks paari kindaid, mõned pakid tiisid, ühed jalanõud, range'i žetoonid ja paar võistlust ning pro tundi.
Teine aasta
Teine aasta algas 4. aprillil 2008. a Niitväljal (kuupäevad on nii täpselt teada, sest hakkasin kohe esimesest aastast kõiki oma tulemusi Exceli faili kirja panema) - 9 rada ja 47 lööki. Aprilli lõpus sai murtud ka 100 löögi piir.
Hooaja jooksul sai taas mängitud u 50+ ringi - seda nii koduklubis Niitväljal, kui ka kõikides teistes Eesti klubides (v.a. Audru ja Ridala, mis on veel proovimata). Viimane mängupäev oli 2. novembril, seega mängida sai 7 kuud). Sellele järgnes VIIS KUUD mängupausi!!!
Võistlusi kogunes u 10 ja tulemustega võib vist igati rahule jääda, sest esikümnesse jõudsin kuuel korral ning hooaja tipphetk oli kindlasti sügisel Valgerannas võidetud Mariine Auto Subaru Open Cup (HCP löögimäng 0-18 grupis).
HCP langes hooaja alguse 27 pealt 16,2 peale. Eesmärk oli jõuda alla 20 ning kui juulis toimus kiire HCP langemine, siis tekkis "hirm", et kuidas ma ikka oma HCP järgmisel korral välja suudan mängida. Ärevus oli sees just enne Subaru Cupi, kui esmakordselt pidin mängima HCP löögimängu madalaimas HCP grupis. Läks aga vastupidi - HCP langes veelgi, murtud sai 90 löögi piir (84 lööki, sh 1 birdie ja 7 pari) ning esikoht turniiril.
Harjutamine ja õppimine kulges sarnaselt esimese aastaga - iseõppimine, paar tundi Enrico Villolt ning Piret Peernalt. Loetud said ka esimesed raamatud - Bob Rotella "Golf is a Game of Confidence" ja "Golf is not a Game of Perfect", mis puudutavad peamiselt mängu vaimset poolt. Vaadatud said ka 4-5 David Leadbetteri õpetusvideot. Rohkem oleks pidanud aega veetma harjutusväljakul lähimänguga tegeledes, sest nii mõnelgi korral sai autost otse rajale mindud.
Varustuses toimus esimene muudatus 2008. aasta alguses, kui setiga kaasas olnud putteri vahetasin Tour Edge Bazooka Automatic putteri vastu. Peale pikka proovimist sai talviselt soodusmüügilt see ostetud ning see oli hea otsus, sest vana putter oli liiga kerge ja ei tundunud stabiilne.
Varustus täienes veel ka Dunlopi 52-kraadise wedge'iga. Kas seda ilmtingimata vaja oli, ei oskagi öelda, kuid kasutust on ta leidnud ning rough'ist närib ta ennast paremini läbi, kui PW, mille esimene serv on juba üsna tömbiks taotud.Kolmas muudatus oli driver. Algne pehme varrega 11 kraadine driver asendus Dunlop Tao Driveriga, millel on stiff vars ning kaldenurk 9 kraadi. See ost satehtud 2008. aasta hilissügisel ning esimene mängukord oli alles paar päeva tagasi. Töötab hästi - vähemalt ei tulnud ühtegi slice'i ning pikkust on ka löökidel lisandunud julgelt 30 meetrit. Põhjuseks võib muidugi olla väike muudatus löögitehnikas...
