Kontrastide nädal

Oli kontrastide nädal... Kui kesknädalane ring algas utoopiliste numbritega - esimesel poolel 3 birdiet (kokku 42 lööki), siis teine pool ringist ja nädalast oli tavapärane, et mitte öelda kohutav.

Nädalavahetusel kadus igasugune tunnetus ära ning tagantjärele mõeldes oli vist kõik peas kinni (kus mujal). Liigne swingi elementide jälgimine ja püüe vigu analüüsida lõppes sellega, et mängust ei tulnud mitte midagi välja. Erandiks ehk normaalne fairwayde tabamine, kuid ka seal oli pigem kontrastide päev - head tabamised vaheldusid katastroofiliste hookidega ja tavapäraste slice'idega.

"Protsessor" mõtles kümne erineva asja peale ning lõpptulemus oli see, et keha oli kange ning rahulikust ja sujuvast liikumisest ei tulnud midagi välja. "Analysis paralysis" on vist diagnoos.

Ravi: korralik puhkus (st normaalne kogus unetunde öösel), hoiduda väljakust nädala alguses, nädala teises pooles veeta aega range'il ning mõelda swingile kodus ja sooritada see rajal.

Mäng tulebki tavaliselt kõige paremini välja võistlustel või lihtsalt mängule keskendudes, kui on vähem lobisemist rajal...

Esimesed kevadised ringid

Selle aasta esimesed ringid on mängitud ning keha hakkab vaikselt golfiliigutustega harjuma.


Talv ei ole midagi läbivalt ära rikkunud, pigem tekitas mänguisu ja tahtmist jälle löögitehnikat lihvida ning mänguplaani ja -närvi proovile panna. Swing on vist samas seisus nagu eelmise hooaja lõppedes - lühikesed rauad veavad harvemini alt, kui pikad. Erandina v-o raud-4, mis mingil põhjusel esimestel kordadel päris hästi käes istus.


Uus driver käitus ka üle ootuste hästi - nii mitmedki avalöögid lendasid jahedas ilmas märgatavalt (u 20-30 m kaugemale), kui kunagi varem. 220-230 meetrit, mis varem oli mõne üksiku löögi tulemuseks kogu hooaja jooksul, tuli nüüd paari päeva jooksul enam kui kolmel-neljal korral kätte. Loodetavasti ei olnud see juhus ning kui swingi veel veidi putitada, siis saab ehk avalöögid selliseks, et pikematel par-4 radadel saab juba mugavamalt teise löögiga griinile jõuda.


Lähimängu kohta ei saa ka midagi väga halba öelda - veidi läheb veel aega, et tunnetus kätte tuleks, kuid enda jaoks piisavalt mitmel korral sai palli chipates lipule piisavalt lähedale, et teha üks put. Puttamisest ei saa hetkel veel Niitväljal rääkida, sest griinid alles toibuvad talvest ning on ventilatsiooniauke tihedalt täis, mis teeb kogu protseduuri ümber lipu õnnemänguks.
Esimesed ringid olid siis sellised:
(GIR - green-in-regulation; Fairw. - fairway tabamine avalöögist)

In the bag

"In the Bag", ehk mis mul golfikotis on.

Mängimist alustasin Dunlopi algajate setiga, mille täpset mudelit ma ei teagi ja millega senini mängin.

Driver - Dunlop Tao
3W ja 5W - Dunlopi algsest setist
4I-9I - Dunlopi algsest setist
PW ja SW - Dunlopi algsest setist
52-kraadine wedge - Dunlop Loco
Putter - Tour Edge Bazooka Automatic

Pallid - peamiselt Dunlop Titanium Distance ja Loco, kuid sekka ka kõike muud.

Lisaks on kotis veel rohkem ja vähem tarvilikke asju - "õng" pallide koukimiseks veest, talvekindad, vihmakinnas, "lutt" range'il löömiseks, paar harja keppide puhastamiseks, vihmavari, vihmakeep golfikotile, vildikas pallide markeerimiseks jms.

Võistlused

Ülevaade võistlustest, millel olen osalenud ning saavutatud tulemused.

2007. ja 2008. aasta võistluste tulemused on klubide kodulehekülgedelt saadud info põhjal tagantjärgi kirja pandud, seega mõned võistlused on puudu.